Akvaariumi õhutusseadmete põhiülesanne on mehaaniliselt õhu süstimine vette, suurendades lahustunud hapniku kontsentratsiooni. Need seadmed töötavad tavaliselt õhupumba põhimõttel, kasutades õhuvoolu tekitava membraani või kolvi käitamiseks elektrimootorit. Seejärel lastakse see õhk torude ja difuusori kaudu väikeste mullidena vette. Kui need mullid tõusevad, puutuvad nad kokku veega, lahustades järk-järgult hapnikku ja suurendades seeläbi üldist hapnikusisaldust. Näiteks võib tavaline hapnikuga varustamise pump väljastada 1-5 liitrit õhku tunnis, tõstes lahustunud hapniku taseme minimaalselt 5 mg/l-lt 8{11}}10 mg/l-ni. See rahuldab enamiku kalaliikide ellujäämisnõudeid (tavaliselt vajavad 6–8 mg/l lahustunud hapnikku). See funktsioon on eriti oluline suure tihedusega vesiviljeluses või kõrge temperatuuriga keskkondades, kuna vee temperatuuri tõus vähendab hapniku lahustuvust, suurendades hapnikupuuduse ohtu. Akvaariumi õhutusseadmete regulaarne kasutamine hoiab ära selliste sümptomite ilmnemise nagu kalade pinnal ahmimine või kiire hingamine, tagades veeökosüsteemide stabiilsuse.
Lisaks toetavad hapnikuvarustuse funktsioonid kohandatavat väljundit. Paljud kaasaegsed seadmed sisaldavad reguleeritavaid ventiile, mis võimaldavad kasutajatel reguleerida mullide mahtu ja sagedust paagi suuruse ja bioloogilise koormuse alusel. Näiteks piisab väikese-vooluhulga seadetest, et säilitada tasakaal väikestes koduakvaariumides, samas kui kõrged-väljundrežiimid taastavad kiiresti hapnikutaseme suurtes akvaariumites või tiikides. See paindlikkus võimaldab täpsemat akvaariumi hapnikuga varustamist, vältides energia raiskamist või liigsest hapnikusisaldusest{5}} tingitud vee häirimist. Uuringud näitavad, et sobiv hapnikuga varustamine mitte ainult ei pikenda kalade eluiga, vaid soodustab ka kasulike bakterite kasvu. Need bakterid lagundavad jäätmeid lämmastikuringes, säilitades vee kvaliteedi. Seega ei toimi kalapaagi aeraatorid mitte ainult "elupäästeseadmetena", vaid ka oluliste ökosüsteemi haldamise tööriistadena.
