EM-i mikroorganismide ja akvaariumi vee kvaliteedi suhe

Värsked orgaanilised ained igapäevasest elust riknevad kiiresti ja eraldavad õhu kätte sattudes ebameeldivat lõhna. Nende seisundit reguleerivad suuresti looduses leiduvad kasulikud ja kahjulikud mikroorganismid.

Millist rolli mängivad need mikroobid istutatud akvaariumis ja millist mõju nad võivad avaldada? See artikkel sisaldab üksikasjalikku sissejuhatust.

Mis on EM?

EM tähistabTõhusad mikroorganismid. See viitab kasulike funktsionaalsete mikroobide kogukondadele. Mikroorganismid on pisikesed palja silmaga nähtamatud eluvormid, sealhulgas eukarüootsed vetikad, algloomad, seened, aga ka prokarüootsed bakterid ja sinivetikad.

Looduses laialdaselt leiduvaid baktereid saab kasutada toiduainete töötlemiseks, komposti valmistamiseks ja vee puhastamiseks. EM-kultuure toodetakse loodusest pärit ohutute ja kasulike bakteritüvede skriinimise ja nende kunstliku paljundamise teel.

Levinud veeorganismides kasutatavate mikroobirühmade hulka kuuluvad pärmibakterid, piimhappebakterid, fotosünteesivad bakterid, lämmastikku siduvad bakterid, aktinomütseedid, filamentsed bakterid, bacillus subtilis ja aspergillus. Nende peamine eesmärk kalakasvatuses on orgaaniliste jäätmete lagundamine ja mürgiste saasteainete neutraliseerimine.

Orgaanilised jäätmed lagunevad kahe erineva protsessi kaudu:aeroobne oksüdatsioon (hapnikurikkad keskkonnad)mida teostavad aeroobsed mikroobid jaanaeroobne fermentatsioon (hapnikuvaba keskkond)käitlevad anaeroobsed mikroobid. Lagunemisel tekib ebameeldiv lõhn, kui kahjulikud anaeroobsed bakterid toodavad ammoniaaki, vesiniksulfiidi ja muid haisvaid kõrvalsaadusi.

EM-i rollid akvaariumides

Tuntud termin "nitrifitseerivad bakterid" kirjeldab ainult ühte kitsast mikroobset funktsiooni: nitrifikatsiooni, ammoniaagi oksüdeerimist nitritiks ja seejärel nitraadiks. See jätab tähelepanuta paljud teised väärtuslikud mikroobirühmad.

EM-mikroobid paljunevad antioksüdantsete ainete tootmisel. Nad lagundavad orgaanilisi jäätmeid ilma ebameeldivaid lõhnu eraldamata, purustades saasteained kahjututeks looduslikeks toitaineteks. Nende toime on vastupidine putrefaktiivsete mikroobide omale.

Enamikku mürgiseid akvaariumi saasteaineid, nagu ammoniaak, nitrit ja vesiniksulfiid, mis tekivad toidujääkidest, kõdunevatest taimelehtedest ja loomsetest jäätmetest, ei saa eemaldada lihtsa bioloogilise ainevahetusega. Kasulikud EM-mikroobid lagundavad need toksiinid ja muudavad need madala toksilisusega nitraadiks. Sel põhjusel kirjeldatakse EM-tooteid sageli kui looduslikke akvaariumipuhastusvahendeid.

Vee kvaliteedi halvenemine on tavaliselt tingitud ületoitmisest, söömata jäänud mädanevast söödast ja kogunenud kalajäätmetest. Need käivitavad planktoni ja patogeensete bakterite plahvatusliku paljunemise. Anaeroobne bakterite aktiivsus tõstab seejärel ammoniaagi, nitriti ja vesiniksulfiidi kontsentratsiooni, mis ohustab kalade ja krevettide tervist. Keemiline töötlemine ei ole soovitatav, kui vee kvaliteet langeb, kuna ravimid kahjustavad akvaariumi õrna mikroobide ökosüsteemi.

Akvaariumi lagundatavad mikroobid jagunevad kahte põhikategooriasse:Aeroobsed mikroobid: Vajavad hapnikku. Sellesse rühma kuuluvad nitrifitseerivad bakterid, mis oksüdeerivad mürgise ammoniaagi ja nitriti kahjutuks nitraadiks. -Anaeroobsed mikroobid: Funktsioon ilma hapnikuta. Sellesse kategooriasse kuuluvad denitrifitseerivad bakterid, mis muudavad nitraadi lämmastikgaasiks, mis pääseb atmosfääri.

Aeroobsed ja anaeroobsed mikroobid eksisteerivad koos filtrikeskkonnas, töötades koos, et säilitada pikaajaline ökoloogiline tasakaal.

Akvaariumis kasutatavate tavaliste mikroorganismide põhifunktsioonid

Pärmi bakterid

Kiirendada orgaanilise aine lahustumist.

Muudab glükoosi esmase metabolismi käigus püruvaadiks. Püruvaat toimib toiduallikana aeroobsetele äädikhappebakteritele ja anaeroobsetele võihappebakteritele.

Tootvad sekundaarses ainevahetuses hormoone, vitamiine, nukleiinhappeid ja muid bioaktiivseid aineid, varustades toitaineid veetaimede kasvu kiirendamiseks.

Piimhappebakterid

Suurendage fotosünteetiliste bakterite efektiivsust ja lagundavad poolmädanevaid orgaanilisi jäätmeid.

Tõmmake kahjulikud fusarium-patogeenid.

Kõrvaldage akvaariumi veest halvalõhnalised gaasid.

Soodustada orgaaniliste jäätmete fermentatiivset lagunemist.

Fotosünteetilised bakterid

Rühm kasulikke anaeroobseid mikroorganisme, mis on võimelised valgustuse või vähese hapnikusisaldusega tingimustes toksilisi aineid lagundama. Kõige laialdasemalt kasutatavad akvaariumitüved on punase väävliga fotosünteesivad bakterid, punased väävlivabad fotosünteesibakterid ja rohelise väävliga fotosünteesivad bakterid. Kontsentreeritud vedelatel fotosünteetiliste bakterite lahustel on tavaliselt tugev seisva vee lõhn. Soovitatav annus on ligikaudu üks tilk (1–23 cc) iga 100 liitri akvaariumivee kohta. Kaubanduslikult villitud tooteid kultiveeritakse tavaliselt mittepaljunemisjärgus, seejärel lahjendatakse jaemüügiks.

Peamised funktsioonid:

Suurendage veetaimede fotosünteesi ja suurendage C- ja E-vitamiini sisemist sünteesi.

Stabiliseerige pH-väärtusi ja lahustunud hapniku taset ökoloogilise toiduahela koostoime kaudu.

Lagundada mürgiseid jäätmeid, mis on eraldunud kalade väljaheidetest, surnud kariloomadest, söödajääkidest ja mädanenud taimelehtedest, vähendades ammoniaagi, nitriti, väävelhappe ja orgaanilise happe kontsentratsiooni. Fotosünteetilised bakterid tarbivad nitriteid ja nitraate, vabastades atmosfääri gaasilist lämmastikku.

Lagundada vesiniksulfiid ja vältida veetaimede juuremädaniku teket.

Piirata patogeensete bakterite paljunemist substraadiliivas (jagatud funktsioon aktinomütseetidega).

Parandage vee läbipaistvust, stimuleerige kalade isu, suurendage kalade aktiivsust ja värvide erksust ning heledamaks veetaimede pigmentatsiooni.

Lämmastikku siduvad bakterid (asotobakterid)

Kinnitage õhulämmastik taimedele kättesaadavatesse vormidesse ja vältige lämmastiku kadu.

Absorbeerida õhust lämmastikku ja sünteesida see rasvhapetega. Nende hingamine vabastab süsinikdioksiidi, luues ideaalse toitumise ja madala hapnikusisaldusega elutingimused fotosünteetiliste bakterite jaoks. Seejärel kasutavad fotosünteetilised bakterid seda süsinikdioksiidi päikeseenergia hõivamiseks ja suhkrute tootmiseks, toodes anaeroobsel hingamisel hapnikku, et toetada lämmastikku siduvate bakterite aktiivsust.

Aktinomütseedid

Jagage kahjulikud jäätmed toitaineteks, mida fotosünteesivad bakterid saavad kasutada. Samuti eritavad nad antibakteriaalseid ühendeid, et tõrjuda mädanevaid baktereid, tugevdada taimerakkude seinu ja vähendada lehtede mahalangemise riski.

Filamentsed bakterid

Inhibeerib patogeensete bakterite kasvu ja kiirendab orgaanilise aine lahustumist.

Bacilluse liigid

Sekreteerivad ensüüme (nt proteaasi), mis lagundavad nukleiinhappeid ja muid fosfolipiididega seotud ühendeid. Nad lagundavad orgaanilisi jäätmeid, ammoniaaki ja nitritit.

Teatud anaeroobsed batsilli tüved, mis elavad vanades hapnikuvaeses substraatides, toodavad vitamiini B12, mis toidab veetaimi ja kasulikke mikroobe.

Aspergillus

Tarbi kalasööda jääkidest süsivesikuid, et vähendada veesaasteaineid ja pidurdada hallituse kasvu.

Vabastavad mitmeid seedeensüüme, sealhulgas proteaasi, lagundavat vee kaudu levivat valku, tselluloosi, kolloidi ja lipiidijäätmeid.