Zooxanthellae fotosüntees: sümbioosi tuum
Enamiku riffe{0}}ehitatavate korallide kudedes on mikroskoopilised zooksanteelid. Korallid pakuvad neile sümbiontidele peavarju ja metaboliite, zooksanteelid aga annavad fotosünteesi kaudu kuni 90% korallide energiast. Ebapiisav valgustus vähendab zooxanthellae produktiivsust, põhjustades korallide "nälgimist". Vastupidi, liigne valgus või ebaõige spekter võib vallandada zooksanteelide ülekasvu või stressi, mis viib korallide pleekimiseni.
Põhispektrikomponentide analüüs
Sinine valgus (400–500 nm): see moodustab korallide valgustuse aluse. Sügavsinine/kuninglik sinine valgus (420-450 nm) pakub tugevaimat läbitungimist ja zooksanteelid neelavad seda fotosünteesiks tõhusalt. Samuti ergastab see korallide fluorestseeruvaid valke (nt GFP, DsRed), tekitades unenäolisi fluorestseeruvaid värve.
Violetne/UV-A (380-420 nm): Mõõdukas UV-A stimuleerib teatud koralle veelgi tootma erksaid pigmente (nt lilla, roosa), mis toimivad kudesid kaitsva päikesekaitsekreemina. Annust tuleb hoolikalt kontrollida, kuna liig on kahjulik.
Valge valgus ja täisspekter: Valge valgus (sinise, rohelise ja punase segu) on oluline loomuliku päevavalguse väljanägemise tagamiseks, korallide üldise tervise ja kasvu toetamiseks ning värvuse parandamiseks. See aitab paljastada koralli "põhivärvi" ehk tõelise tooni.
Punane ja roheline tuli (500–600 nm): Arvatakse, et mõõdukas punane tuli (620–700 nm) soodustab korallide kasvu ja sümbiontide asustustihedust, kuid liig soodustab kergesti vetikate vohamist. Roheline valgus (~550nm) suurendab visuaalset kontrasti ja värviküllust.
Valguse intensiivsuse ja fotoperioodi kaalutlused
Intensiivsus (PAR väärtused): nõuded on korallide puhul märkimisväärselt erinevad. Pehmed korallid ja LPS-korallid vajavad tavaliselt keskmist valgust (PAR 75-150), SPS-korallid aga tugevat kuni väga tugevat valgust (PAR 200-400+). PAR väärtused tuleb esitada vastavalt koralli paigutusele paagis (kõrge, keskmise või vähese valgusega tsoonid).
Fotoperiood: loomuliku päikesetõusu/loojangu simuleerimine on ülioluline. Tüüpiline tsükkel hõlmab 8-10 tundi põhivalgustust, millele lisanduvad mitmetunnised koidu/hämaruse (madala intensiivsusega sinise valguse) perioodid. See vähendab korallide stressi ja võimaldab jälgida nende fluorestsentsi sinise valguse all.
Praktilised strateegiad ja võistluskalendri valik
Spektri suhe: tavaline lähtepunkt on sinise{0}}lilla ja valge valguse suhe vahemikus 2:1 kuni 3:1. Näiteks põhivalgustuse ajal on sinise valguse intensiivsus 80–90%, valge valguse intensiivsus aga 30–40%.
Dünaamiline valgustus: kasutage LED-i programmeeritavust spektri ja intensiivsuse muutmiseks kogu päeva jooksul, -rõhutades sinist-violetset valgust hommikul, suurendades valge valguse intensiivsust keskpäeval, et simuleerida keskpäevaseid tingimusi, ja naases sinise-lilla valguse juurde õhtul.
Ühtlane katvus ja varjutus: tagage, et valgus kataks ühtlaselt kogu paagi, võimaldades samal ajal looduslikel varjutatud aladel pakkuda varjupaika valgustundlikele -organismidele (nt teatud anemoonid, ajukorallid).
SPS-korallide domineerivate riffipaakide jaoks on eelistatud valik suure{0}}intensiivsusega LED-id või täpse spektriga metallhalogeniidlambid. LPS-i ja pehmete korallidega mahutite jaoks võivad keskmise intensiivsusega LED-id või T5HO-valgustus olla ideaalsemad ja hõlpsamini hallatavad.
